Otsing

 

juuni 2019
E T K N R L P
« apr    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Rubriigid

Viited

Arhiiv

Tove Jannson 100 ehk mõnda Muumitrolli sünniloost.

Alljärgnev info pärineb Eesti Päevalehest 28. juuni 2001. Artikli  ”Hüvasti, Muumitroll Tove Jannson” autor on llona Martson. 

Paljud 20. sajandi suured kunstmuinasjutud on sündinud sõdade paines. Hugh Lofting lõi oma Dr. Doolittle’i Esimese maailmasõja rindelt koju kirju kirjutades. J.R.R: Tolkieni “Sõrmuste Isanda” vapustav maailm sündis Teise maailmasõja aegsel pommidest rüüstatud Inglismaal. Kusagil Rootsis rääkis pereema Astrid Lindgren lastele lugusid Pipi Pikksukast ja andis Stalingradi võidu puhul kummalegi lapsele 50 ööri. Suur kurjus sünnitas inimestes tahtmise põgeneda oma kujutluste turvalistesse soppidesse. Nii sündis ka Janssoni Muumitroll.

Nagu kultuskangelaste puhul ikka, on ka trolli sünnist mitu versiooni. “Minu õde Tove Jansson tahtis joonistada meie nooremast vennast Per-Olovist maailma kõige inetuma olendi. Sellest olendist sündiski hiljem Muumitroll,” meenutab Tove vend Lars.

Teise versiooni kohaselt tegi Tove 1930-ndate alguses karikatuure ainsale Soomes ilmuvale rootsikeelsele ajalehele. ”Tegin tollal tõeliselt inetuid pilte Stalinist ja Hitlerist, mille üle olen siiamaani uhke,” rääkis Toomas H. Liivile antud intervjuus. Allkirja asemel ilutses pildi nurgas väike kuri olend, kellest saigi esimene muumitroll. Või õigemini tema esivanem? Meenutagem elukat, kes “Trollitalves” muumipere kahhelahjus kükitas ja seal tigedalt puhises!

1939. aastal hakkas Jannson kirjutama jutte. Esialgu küll sahtlisse, kuid 1945. aastal ilmus sõprade ärgitusel ka esimene raamat, “Väiketrollid ja suur veeuputus”. 1946 järgnes “Sabatäht”, 1948 “Võlukübar”, 1950 “Muumipapa memuaaride” esimene versioon. Praegu üle maailma tuntud seltskond hakkas tasapisi ilmet võtma.

“Tove kirjutas jutte muumiperekonnast ja tegi pildiraamatuid, kuni 1953. aastal inglise firma Associated Newspapers võttis temaga ühendust ja palus hakata joonistama ühte Londoni ajalehte muumikoomiksit. ”Sellest lehest levis Muumipere üle kogu maailma,” kirjutas Lars Jansson esimese eestikeelse muumikoomiksi ilmumise puhul. “Koos Tovega joonistasime koomiksit mitu aastat, kuni 1960. aastast hakkasin ma seda üksi tegema. Viimane koomiks ilmus minult 1973.”

 

ARMASTATUD AUTOR. Tove aga jätkas kirjutamist. Ta illustreeris kõik oma raamatud ise. 1966. aastal sai Jansson esimese soome kirjanikuna Anderseni preemia – maailma olulisima lastekirjaniku auhinna. Tema teoseid on tõlgitud enam kui 30 keelde ja neist on tehtud arvukalt teatri-, ooperi-, filmi- ning raadio- ja teledramatiseeringuid.

Eestis jäi Janssoni looming teise grand old lady Astrid Lindgreni varju. Kui mahukas kogumik “Muumitroll” Vladimir Beekmani tõlkes 1975 ilmavalgust nägi, oli Lindgren autorina tuntud juba peaaegu 15 aastat. Ja ega kõik sellesse sinisekaanelisse raamatusse kuuluvad lood kuigivõrd lapsemeelsed polnudki. Kes tookordsetest lastest näiteks viitsis läbi lugeda “Muumipapa ja mere”? Janssoni lugudes on palju sellist, mille mõistmiseks peab vahepeal suureks saama.

Sellegipoolest armastavad ta raamatuid nii väikesed kui suured lugejad. Kui väiksemate jaoks oli neis vahvad naljad, arusaadavalt kulgev sündmustik, salapärased pildid ja värvikas maailm, siis suuremad tunnevad ära iseenda elu. Meenutagem olukorda, kus kogu muumipere jõulu ajal üles ärkab ja üleüldise sebimise tõttu Suure Koleda Jõulu kartuses kuuse alla peitu poeb! Ja ega jaanipäev Janssoni käsitluses pole vähem ohtlik kui tõsielus.

 

TÕELISED TUNDED. Janssoni maailmas on hirme, igatsusi ja unistusi. Aga seal on ka tõelist sõprust, loovust, vaimukust ja sallivust ka kõige veidramate olendite suhtes. Neis raamatutes muiatakse sekeldamise ja mammonakogumise üle. Neis armastatakse ühtviisi nii kodu kui sellest lahkumist (aga alati annab Mamma toidukorvi kaasa).

Kõige ebasümpaatsemad tegelased – näiteks Pargivaht ja Koduvana tädi – on alati silmaklappidega pedandid. Kõige sümpaatsemad olendid on alati pisut üksikud. Aga kui isevalitseja saab 100-aastaseks, korraldab ta sellegipoolest suure kräu ja puhub sellel puhul udupasunat!

90-ndatel sai muumitrollidest kaubaartikkel. Jaapanlased tegid Muumioru-lugudest joonisseriaali, Naantalisse rajati Muumimaa. Pakkudes küll teatud alternatiivi Disney-kultuurile, on see siiski pesuehtne massitööstus, mis samm-sammult raamatutest kaugeneb.

Lisaks Muumitrolli lugudele on Tovelt ilmunud ka memuaarid pealkirjaga “Kujuri  tütar” . Juubeli puhul on valminud paar dokumentaalfilmi, tema novellide ainetel on tehtud telefilm “Peaosa”, mis räägib kahe  väikesel saarel elava naise igapäevaelust.