Otsing

 

november 2018
E T K N R L P
« okt    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Rubriigid

Viited

Arhiiv

Raamat, mis tekitab rohkem küsimusi kui vastuseid – Stephenie Meyer, ”Keha”

Stephenie Meyer pakub oma esimeses täiskasvanutele mõeldud romaanis ”Keha” põneva ja mõtlemapaneva loo armastuse jõust ja inimlikkuse olemusest.

Meie planeedi on vallutanud tulnukad, kes hõivavad inimeste kehad ja allutavad nende meeled. Inimesed on muutunud sissetungijate kestadeks, nende puutumata jäänud kehad aga jätkavad oma elu pealtnäha endiselt.

Kui Melanie, üks vähestest allesjäänud mässajatest tulnukate poolt kinni võetakse, valmistub ta surema. Rändaja, «hing», kes sai Melanie keha, uurib Melanie mõtteid, et avastada allesjäänud inimeste asukohta. Selle asemel täidab Melanie Rändaja mõtted piltidega Jaredist, end ikka veel varjavast mehest, keda Melanie armastab. Rändajat hoiatati, et inimkehas elamisega kaasnevad teravad emotsioonid ja mälestused, kuid ta ei osanud oodata, et tema keha eelmine asukas keeldub haihtumast. Rändaja ja Melanie lähevad koos otsima meest, keda nad mõlemad armastavad. Nende otsinguid kroonib edu.

Lõviosa romaanist kirjeldab Rändaja vangistust ja kohanemist eluga vabade inimeste keskel.

Tulnukad on ajast aega laienenud ühelt planeedilt teisele, võttes kõikjal üle mõtlevate olendite kehad. Nad on olnud Lilled, Nahkhiired, Silmvetikad… Nad õigustavad taolist invasiooni oma absoluutselt omakasupüüdmatut olemuse ja endi poolt loodava täiusliku vägivallatu ühiskonnaga. Kõikide “hingede” elu eesmärgiks on kogu ühiskonna heaolu. Viimased vabad inimesed aga võitlevad oma ellujäämise eest ja nende õigustuseks on fakt, et nad olid siin planeedil esimesena. Samuti olevat inimese kui liigi emotsioonid ning tunded nii kordumatud ja väärtuslikud!

Ja siin tekivadki küsimused, millele on raske ühest vastust leida…

Kas me oleme tõepoolest tulnukatest paremad ja nii kordumatud kui me arvame? Kas meil on õigus laita tulnukate invasiooni, kui inimene ise on meie planeedil pidevalt harrastanud samasugust laienemistaktikat kõikide teiste (liikide, riikide, rahvaste jne) arvelt? Miks just meie väärime säilimist, kui meie endi tegevuse tõttu hävivad igal ajahetkel üha uued ja uued liigid? Võib-olla tulnukad hoopis päästavad meid meie endi põhjustatud väljasuremisest ja isegi kogu planeedi hävitamisest?

Kas me oleme oma planeeti väärt?